Lõpuks jõudis ka Pääsusabadele kätte see kaua oodatud päev, mil meil oli au noppida "Venuselt" esimesed viljad - kaks pisikest päikesest küllastunud tomatikest. Iga kord, kui sai neid taimi kastetud või puudutatud nad lõhnasid. Taimed suhtlesid meiega läbi lõhnade tundes heameelt tähelepanu üle, mida neile osutati.
Ja nõnda ka täna, kui sai nopitud kaks esimest pisikest tomatikest, siis ka nemad lõhnasid. Lapsed nuusutasid neid ja tõdesid, et see oli midagi palju enamat, kui poetomatite puhul. Ja ega me siis ainult nuusutamisega piirdunud. Me vaatasime ja uurisime ühte oma tomatikest läbi luubi ning meil õnnestus seda ka maitsta. Üks "Venuse" tomat sai jagatud neljateistkümneks tükiks - igale lapsele killuke. "Nii maitsev!" kiitsid kõik lapsed ühest suust. Aga teise tomatikesega tänasime õpetaja Oljat, kes meile tomatitaimede väetamiseks kalajahu tõi.
See on alles algus, sest rohelisi valmimist ootavaid tomateid on tulemas nii "Venusel" kui ka "Vilmal". Jääme ootama.
 |
| Esimene saak |
 |
| Tomatit poolitamas |
 |
| Läbi luubi uudistamas |
 |
| Head tomatit jagub paljudele |
 |
| Igale lapsele killuke |
 |
| Õpetaja Oljat tänamas |
